Peatükk 1972. aastal koostatud Eesti Demokraatliku Liikumise Programmist

KATKENDID

Peatükk 1972. aastal koostatud Eesti Demokraatliku Liikumise  Programmist

VIII  Demokraatlike Vabariikide Liit

(Punktide numeratsioon on siin erinev, kuna arvuti nummerdas punktid ümber. Suurem osa on välja jäetud)

136. Tänapäeva rahvusvaheline õigus tagab suveräänsuse riigile, mitte aga isiksusele ja rahvale. Riigi suveräänsus tänapäevaste rahvusvaheliste tavade kohaselt  tähendab tegelikkuses valitsuse piiramatut omavoli tema võimu all oleva  rahva või rahvaste üle, õigust karistamatult rikkuda nii rahvusvahelisi kui ka omaenda seadusi. Selliselt viiakse tegelikult ellu põhimõtet “rahvas riigi jaoks”.

137.        Lähtudes põhimõttest “riik rahva jaoks” loeb EDL vajalikuks piirata riigi suveräänsust  isiksuse ja rahva suveräänsuse tagamise huvides.

138.  Demokraatiat tuleb kaitsta aktiivselt. Ajalugu on korduvalt näidanud, et demokraatlike riikide kõrvalehoidumine aktiivsest võitlusest demokraatia eest pole enamasti suutnud sõda ära hoida, vaid seda ainult edasi lükanud ajani, mil totalitaarne riik, kes sõda tahab alustada, on selleks paremini jõudnud ette valmistuda.

139.  Demokraatia kaitseks rahvusvahelises ulatuses on vajalik riikidevahelise organisatsiooni olemasolu. Käesoleval ajal on need ülesanded pandud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

140.  ÜRO on saavutanud silmapaistvat edu näiteks riikidevahelise kultuurialase koostöö alal. Samuti on ÜRO saavutanud mõningat edu poliitilisel alal, nagu näiteks eduka vastulöögi andmine kommunistlikule agressioonile Koreas 1951. – 1953. a. Samal ajal on ÜROl mitmeid olulisi puudusi, mille tõttu ta efektiivsus eriti poliitilisel alal on osutunud oodatust tunduvalt väiksemaks

141.  Nende puuduste peamised  põhjused on järgmised: 1.) ÜRO liikmeteks võetakse vastu praktiliselt kõik riigid, kes selleks soovi avaldavad. Selle tulemusena kuuluvad ÜROsse ka paljud sellised riigid, kes on kas oma rahva või teiste rahvaste suhtes  pannud või panevad toime selliseid kuritegusid,  millede toimepanemine kas üksikisiku või isikute  grupi poolt on karistatav peaaegu kõigis maailma maades. 2.) ÜRO on vastu võtnud mitmeid demokraatliku sisuga deklaratsioone, kuid kuna neil puudub liikmesriikide suhtes seaduse jõud, siis on nad sisuliselt ainult demokraatlikuks fassaadiks, mis varjab antidemokraatlikku tegelikkust totalitaarsetes riikides.

142.  Isiksuse kaitseks omavoli vastu riigi poolt on vajalik efektiivne rahvusvahelise kontrolli olemasolu. ÜRO pole seni suutnud sellist kontrolli tagada, kuna tema liikmesriigid ei ole kohustatud kontrollorganeid oma territooriumile, samuti ka tema võimu all olevate teiste riikide territooriumidele  sisse laskma.  Nii ei lasknud  Nõuk. Liit 1956. aastal Ungarisse sisse ÜRO vaatlejaid, kuulutades nende sinnasaatmise katse vahelesegamiseks Ungari siseasjadesse (tema enda poolt toime pandud interventsiooni ta Ungari siseasjadesse segamiseks ei lugenud).

143.  Saavutada ÜRO demokratiseerimine niisugusel määral, et tema abil kaitsta demokraatiat rahvusvahelises ulatuses, on praegusel momendil kaunis ebareaalne – mistahes demokraatia kaitseks suunatud otsuse, mida ÜRO liikmesriikidele kohustuslikuks püütakse teha,  hääletaksid ÜROs enamuse moodustavad piiratud demokraatiaga riigid koos totalitaarsete riikidega maha. Samuti kasutaksid  Julgeolekunõukogus olevad totalitaarsed riigid tema suhtes vetoõigust.

144.  Senikaua, kuni ÜRO ei suuda paljusid oma ülesandeid täita, on EDL  arvates otstarbekas luua täiendav rahvusvaheline organisatsioon – Demokraatlike Vabariikide Liit (DVL), kuhu kuuluksid ainult tõeliselt demokraatlikud riigid. Selline liit, mis alguses hõlmab paratamatult vähemuse maailma maadest, peaks saama eeskujuks ülejäänud maadele selles osas, kuidas tõeliselt kaitsta demokraatiat ja isikuvabadust.

145.  Valitsust, kes rikub omaenda parlamendis vastuvõetud seadusi või kes tegutseb mittekehtivate seaduste järgi, ei saa lugeda seaduslikuks. Ühtegi seadust, mis on vastuolus vastava riigi põhiseadusega, ei saa lugeda  kehtivaks.    

146.  DVL eesmärgiks on: 1.Demokraatlike riikide kaitse välise kallaletungi eest. 2. Inimõiguste kaitse liikmesriikides. 3. Liikmesriikide vahelise majandusliku ja kultuurialase koostöö koordineerimine. 4.Riikidevaheliste territoriaalsete pretensioonide lahendamine, kui  küsimus puudutab mõne DVL liikmesriigi territooriumi. 5. Koostöö osutamine kõigile rahvastele rahvusliku sõltumatuse saavutamisel ja vaba demokraatiaga  riigikorra  kehtestamisel.

147.  DVL peab olema rajatud järgmistele põhimõtetele: DVL ei või olla riik, vaid ainult riikidevaheline liit. Vastupidiselt kommunistliku propaganda väidetele ei põhjusta riikide sõltumatus nende majanduslikku ja kultuurialast isoleeritust. Demokraatliku korraga riikide vahel on  majanduslik koostöö tavaliselt palju kõrgemal tasemel ja tihedam kui totalitaarses  Nõuk. Liidus samale ministeeriumile alluvate ettevõtete vahel.

MILLIST LIITU MEIE TAHTSIME?

Eesti valitseval ladvikul õnnestus totaalse europropaganda abil, millele kulutati kümneid miljoneid maksumaksja raha, saavutada seda, et umbes kaks kolmandikku referendumist osavõtnutest hääletas Euroopa Liitu astumise poolt. Tehti tohutuid pingutusi loomaks pettekujutust, nagu oleks ainult kaks võimalust – kas kuulumine ELi või SRÜsse.  Tegelikkuses on aga riikidevaheliseks koostööks ka muid võimalusi. Näiteks 1971. aastal loodud põrandaaluse Eesti Demokraatliku Liikumise Programmis oli terve kaheksas peatükk pühendatud riikidevahelisele koostööle Demokraatlike Vabariikide Liidu raames. Erinevalt Euroopa Liidust, mis kujutab endast samasugust ülereguleeritud ja ületsentraliseeritud monstrumit, nagu kunagi oli tema eelkäija – NSV Liit, oli DVLis peatähelepanu pööratud isikuvabaduste kaitsele, et ära hoida seda, mis praeguseks ajaks on kahjuks toimunud paljudes riikides – võimu minekut värvivahetanud ekskommunistide kätte.

Eesti Demokraatliku Liikumise Programmi koostamises osales üheksa inimest, kes konspiratsiooni kaalutlustel omavahel eriti tihedalt ei suhelnud. Eks osalt ka sellepärast on tekst üksjagu laialivalguv. Mina suhtlesin põhiliselt Artem Juskevitšiga ja Mati Kiirendiga. Kõik koos olime ainult ühe korra,  siis  kui lõplik tekst sai vastu võetud. Siis enam mingeid parandusi ei tehtud.  Praegu arvan, et nimetus oleks pidanud olema Demokraatlike Riikide Liit (mitte Vabariikide), sest maailmas on ju mitmeid demokratlikke riike, mis nime poolest on kuningriigid,  nagu näiteks Norra, Rootsi ja Taani.

                                                                                                                                  K. Mätik